Veeta koristamine
Veeta koristamise mõiste on Soomes laialt kasutusel st, et koristusalale ei võeta kaasa veeämbrit, vaid on piisavalt, eelnevalt valmis niisutatud moppe ja lappe. See eeldab, et iga töötaja kohta on 10-30 moppi või lappi, olenevalt puhastatavast alast.
Kõiki pühkimise meetodeid (kuiv, väheniiske, niiske, märg) võib teostada veeta koristamise põhimõttel. Lähtekohaks on õige, võimalikult väike vee hulk suhtes pinnalt eemaldatava mustusega. Paljud tänapäeval laialt kasutusel olevad pinnakattematerjalid on mõeldud võimalikult vähese veega koristamiseks (näit. linoleum, laminaat).
Millist kasu saab veeta koristamisest?
- vähendab koristustarvikute hooldamisele kuluvat aega (siia alla kuulub moppide ja lappide pesu)puhtustase paraneb
- puhtust on võimalik luua vaid puhta töövahenditega
- töö on kergem ja meeldiva
Üldkokkuvõttes kulud vähenevad (tööaeg, puhastusainete ja vee arvelt).
Mopid ja lapid pestakse tööpäeva lõpus pesumasinas (pesupulbrit doseeritakse 25-50% pesu pesemiseks kasutatavast pesupulbri doseeringust!). Pesumasina loputusaine sahtlisse on võimalik panna puhastusainet (puhastusaine doseerimisel võtta aluseks, kui palju kasutab pesumasin loputusvett). Sel juhul on lapid masinast võttes niisutatud puhastusainelahuses. Puhtad ja niisked lapid või mopid pannakse puhtasse kilekotti, et vältida nende kuivamist. Moppide käsitlemisel kasutada ühekordseid kaitsekindaid, et säilitada moppide hügieenilisus. Seda eriti kõrgete hügieeninõuetega kohtades.
Jyväskylä Ülikooli teadlase Tuula Suontamo uurimustulemustel moppide ebahügieenilisel käsitlemisel oli üle öö hoitud moppides mikroorganismide kasv 50 korda suurem, kui ühekordsete kinnastega käsitletud või ööseks pesumasinasse jäetud moppidel (Siivoustaito 2003/4, Moppeja on käsiteltävä hygieenisesti).
Helge Alt
www.puhastusekspert.ee
